• Keretüüp:

Veidi pikem keha keskmise kaaluga. Jalad on lühikesed ja tugevad, käpad on ümarad. Isased peavad olema suuremad kui emased.

• Pea:

Tugeva kondiga pea, täidlased veidi ümarad põsed. Otsmik on kergelt kumer. Nina on keskmise pikkusega, ilma järsu lõputa vaid veidi taanduv. Lõug on jõuline. Kõrvad on suhteliselt väikesed ümarate otstega. Need on hea vahega ja asetsevad koljul veidi kaldu, mitte liiga püstiselt.

• Silmad:

Sügavsinised, mitte päris ümmargused, vaid kergelt ovaalsed.

• Karvkate:

Pikk või poolpikk vastavalt kehaosadele: lühike näol, järk-järgult üha pikem põskedel täispikk krael, pikk selja-ja kubemepiirkonnas. Tekstuur on siidine ja on olemas väheke aluskarva.

• Värv:

Nägu, kõrvad, käpad, genitaalid ja saba värvus Püha Birmal näeb välja nagu näiteks Siiamil kuid kõik käpaotsad on valged. Valge jalgadel peaks olema sümmeetriline. Tumedad kohad peaks olema hea kontrastiga võrreldes keha värviga. Keha värv on väga kahvatu munakoore värvi, seljaosa on kuldne beež kõikide sortide puhul. Halvad on puhtad valged laigud rinnal või kõhul. Ainult täiskasvanud kassidel on keha värvid täielikult välja arenenud.

• Käpad:

Erijooneks püha Birma kassil on valged käpaotsad, mida nimetatakse “kindad”või”sokid”. Need kindad peavad olema absoluutselt puhasvalged. Nad peaksid lõppema varvaste liigenduskohal või ülemineku kohal, millest kõrgemale nad ei tohiks laieneda. Veidi pikemad valged kindad tagajalgadel on lubatud. Tagajalgade tagaküljel valged kindad lõppevad kiilukujuliselt.
Ideaalsed “kiilud” lõppevad ümberpööratud V kujuliselt ja ulatuvad ½ kuni ¾ kaugusele kannal. Madalamad või kõrgemad kiilud on vastuvõetavad, kuid ei tohiks ulatuda kannast kõrgemale. On oluline, et kindad on võrdse pikkusega ja sümmeetriliselt valged. Kas kaks eesmist ja kaks tagajalga omavahel või veel parem, kui kõik neli jalga ühtemoodi.

madalad sokid ja kiilud

kõrged sokid ja kiilud

• Saba:

See on keskmise pikkusega ja sule kujuline. See on tavaliselt püsti ja liigub igal sammul mille kassi võtab. Karusnahk sabal on paks ja pikk. Sabaots on ümar, erinevalt Ragdoll’ile, kellel saba lõpeb järsult. Saba peab olema piisavalt pikk, et puudutada õlga.

• Märkused:

Kõnealune standard kirjeldab, nagu mis tahes muul tõul, täiuslikku välimust.Veatut kassi kohtame harva, kuid vigu on lihtne Birmal ära tunda. Kinnastel on väga lihtne näha valgete osade ebasümmeetrilisust. Kuid aretamiseks on väga oluline mitte valida kassi perfektsete valgete käpaotstega unustades muud funktsioonid. Birma ilu on üldine harmoonia ning seda tuleks kassi hindamisel meeles pidada.

• Vead vastuolus tõutunnustele:

Valged laigud on värvialal või vastupidi. Valge laik genitaalidel. Valge värvuse liigne ulatumine sise või väliskülgedel (tuntud kui „jooksjad“) või vastupidi poolikud kindad esi-ja / või tagajalgade. Kiilude puudumine tagajalgadel.