Püha Birma on üldiselt hea tervisega kass. Kui on siiski haigusi, mis ohustavad ka Püha Birmat.
Püüame siin, alamlehtedel anda nii mõnestki olulisemast ülevaate.
Aretuse eesmärgiks ei peaks olema ainult hea välimik ja iseloom vaid ka looma ja tema järglaste tervis. Aretuse seisukohalt on uuringud alati soovitatavad, sest hea ja kindel on teada, et kasutatakse terveid loomi, kellelt haigete järglaste saamisvõimalus on väiksem.
Püha Birma Eesti Tõuklubi palub kasvatajatel suhtuda aretusse täie tõsiduse ja vastutusega!
Kaitske täiskasvanud kasse ja kassipoegi viirushaiguste eest!
Olulisemateks kasse ohustavateks viirushaigusteks on kassikatk ehk panleukopeenia, rinotrahheiit, kaliitsiviroos, nakkav peritontiit, leukoos ja marutaud. Peale nimetatud haigusi põhjustavate viiruste on kassidel leitud ka inimese HI-viiruse analoog FI, ehk teisisõnu — ka kassiriigis liigub ringi AIDS (seni vähe uuritud). Kui enamik kasside haigusi põhjustavatest viirustest on liigispetsiifilised ehk ainult kasse ohustavad, siis erandiks on marutaud, mis loomariigis levib peamiselt hammustushaavade kaudu ja on ohtlik kõikidele imetajatele s.h. inimesele. Inimene võib nakatuda ka haige looma sülje sattumisel värskele haavale.
Haigus esineb Eestis metsamarutaudina, viiruse looduslikuks reservuaariks ja levitajateks on rebased ja kährikkoerad. Kui maapiirkonnas elav kass on kokku puutunud sellise loomaga ja tal on õnnestunud pääseda vaid võitlushaavadega, võib ta olla nakatunud ja kujutada endast nakkusallikana ohtu nii teistele loomadele kui ka inimestele. Alates 2014 on kuulutatud Eesti marutaudivabaks maaks. Kasside ja koerte regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik.
Kass põeb alati marutaudi agressiivset vormi, mille korral haige loom ründab nii oma liigikaaslasi, teisi loomi vaatamata nende suurusele ja ka inimesi. Eestis diagnoositakse marutaudi võrdselt kassidel ja koertel, kuid võrreldes koeraga kujutab marutaudihaige kass inimesele nakkusallikana isegi suuremat ohtu, sest tema rünne võib toimuda nii maapinnalt kui ka kusagilt kõrgemalt (posti või puu otsast).
Marutaud on ohtlik haigus, mille korral tekivad pöördumatud kesknärvisüsteemi kahjustused. Kui haiguse kliinilised tunnused on juba avaldunud, lõpeb haigus paratamatult surmaga.
Oluline on teada, et marutaudi viirus jõuab nakatunud looma sülge juba umbes 10 päeva enne haiguse kliiniliste tunnuste tekkimist ja sellise looma hammustus on ohtlik. Seepärast hoitakse marutaudi kahtluse korral loom 11-päevases isolatsioonis ja kui selle ajaga temaga midagi ei juhtu, polnud tema hammustus marutaudiohtlik. Niisiis on marutaud äärmiselt ohtlik haigus nii loomadele kui inimestele, kuid seda on võimalik vältida, lastes oma lemmikut kord aastas vaktsineerida.
Kassikatk ohustab peamiselt kuni aastaseid noorkasse ja osutub sageli saatuslikuks. Haigel kassil tekib palavik, loom on isutu, apaatne, oksendab, esineb kõhulahtisus. Haiguse ärahoidmiseks on välja töötatud vastav vaktsiin.
Rinotrahheiidi ja kaliitsiviroosi korral tekivad kassil enamvähem ühesugused kliinilised tunnused, kuigi haigusi põhjustavad erinevad viirused. Haigel kassil tekib samuti palavik, nõrevool silma sisenurgast, süljevoolus, kass aevastab sageli. Komplikatsioonide korral võib tekkida kopsupõletik. Ka neid haigusi on võimalik vältida kassi õigeaegse vaktsineerimisega.
Nakkava peritontiidi korral tekib haigel kassil palavik, loom on isutu ja apaatne, kõhupiirkond venib välja, loom hingeldab ja kõhnub kiiresti. Leukoos on kasvajaline viirushaigus, mille korral tekivad kasvajalised moodustised mitmel pool organismis. Kahjuks puuduvad kahe viimati nimetatud haiguse profülaktikaks seni veel efektiivse toimega vaktsiinid või pole need Eestis saadaval. Ka tubased kassid vajavad vaktsineerimist!
Niisiis, ülaltoodust võib teha järelduse, et kassirahvast ohustab terve rida viirusi, millega nakatumisest pole säästetud ka tubase eluviisiga kassid. Neile võib viiruse edasiandjaks olla inimene, kelle jalanõud või riided võivad olla viirusega saastunud.
Enamiku haiguste vastu on aga kassiperet võimalik kaitsta, lastes oma lemmikut loomakliinikutes vaktsineerida, mille tagajärjel nad muutuvad nakkusele mitte vastuvõtlikuks.
Veelgi enam, teadlased on tänapäevaks välja töötanud mitmeid kompleksvaktsiine, millised sisaldavad immuniseerivaid komponente erinevate haiguste vastu. Selliste vaktsiinide manustamisega on üheaegselt võimalik kaitsta kassi erinevate haiguste eest. Igal juhul tuleb väljas käiv kass vaktsineerida marutaudi vastu. Üldjuhul annab vaktsiin kaitse üheks aastaks.
Kui te soovite, et teie lemmik oleks terve ja pakuks teile vaid rõõmu temale määratud eluaastate jooksul, pöörduge loomaarsti poole ja laske ta õigel ajal vaktsineerida. Ta on teile selle eest tänulik.
Haigus esineb Eestis metsamarutaudina, viiruse looduslikuks reservuaariks ja levitajateks on rebased ja kährikkoerad. Kui maapiirkonnas elav kass on kokku puutunud sellise loomaga ja tal on õnnestunud pääseda vaid võitlushaavadega, võib ta olla nakatunud ja kujutada endast nakkusallikana ohtu nii teistele loomadele kui ka inimestele. Alates 2014 on kuulutatud Eesti marutaudivabaks maaks. Kasside ja koerte regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik.
Kass põeb alati marutaudi agressiivset vormi, mille korral haige loom ründab nii oma liigikaaslasi, teisi loomi vaatamata nende suurusele ja ka inimesi. Eestis diagnoositakse marutaudi võrdselt kassidel ja koertel, kuid võrreldes koeraga kujutab marutaudihaige kass inimesele nakkusallikana isegi suuremat ohtu, sest tema rünne võib toimuda nii maapinnalt kui ka kusagilt kõrgemalt (posti või puu otsast).
Marutaud on ohtlik haigus, mille korral tekivad pöördumatud kesknärvisüsteemi kahjustused. Kui haiguse kliinilised tunnused on juba avaldunud, lõpeb haigus paratamatult surmaga.
Oluline on teada, et marutaudi viirus jõuab nakatunud looma sülge juba umbes 10 päeva enne haiguse kliiniliste tunnuste tekkimist ja sellise looma hammustus on ohtlik. Seepärast hoitakse marutaudi kahtluse korral loom 11-päevases isolatsioonis ja kui selle ajaga temaga midagi ei juhtu, polnud tema hammustus marutaudiohtlik. Niisiis on marutaud äärmiselt ohtlik haigus nii loomadele kui inimestele, kuid seda on võimalik vältida, lastes oma lemmikut kord aastas vaktsineerida.
Kassikatk ohustab peamiselt kuni aastaseid noorkasse ja osutub sageli saatuslikuks. Haigel kassil tekib palavik, loom on isutu, apaatne, oksendab, esineb kõhulahtisus. Haiguse ärahoidmiseks on välja töötatud vastav vaktsiin.
Rinotrahheiidi ja kaliitsiviroosi korral tekivad kassil enamvähem ühesugused kliinilised tunnused, kuigi haigusi põhjustavad erinevad viirused. Haigel kassil tekib samuti palavik, nõrevool silma sisenurgast, süljevoolus, kass aevastab sageli. Komplikatsioonide korral võib tekkida kopsupõletik. Ka neid haigusi on võimalik vältida kassi õigeaegse vaktsineerimisega.
Nakkava peritontiidi korral tekib haigel kassil palavik, loom on isutu ja apaatne, kõhupiirkond venib välja, loom hingeldab ja kõhnub kiiresti. Leukoos on kasvajaline viirushaigus, mille korral tekivad kasvajalised moodustised mitmel pool organismis. Kahjuks puuduvad kahe viimati nimetatud haiguse profülaktikaks seni veel efektiivse toimega vaktsiinid või pole need Eestis saadaval. Ka tubased kassid vajavad vaktsineerimist!
Niisiis, ülaltoodust võib teha järelduse, et kassirahvast ohustab terve rida viirusi, millega nakatumisest pole säästetud ka tubase eluviisiga kassid. Neile võib viiruse edasiandjaks olla inimene, kelle jalanõud või riided võivad olla viirusega saastunud.
Enamiku haiguste vastu on aga kassiperet võimalik kaitsta, lastes oma lemmikut loomakliinikutes vaktsineerida, mille tagajärjel nad muutuvad nakkusele mitte vastuvõtlikuks.
Veelgi enam, teadlased on tänapäevaks välja töötanud mitmeid kompleksvaktsiine, millised sisaldavad immuniseerivaid komponente erinevate haiguste vastu. Selliste vaktsiinide manustamisega on üheaegselt võimalik kaitsta kassi erinevate haiguste eest. Igal juhul tuleb väljas käiv kass vaktsineerida marutaudi vastu. Üldjuhul annab vaktsiin kaitse üheks aastaks.
Kui te soovite, et teie lemmik oleks terve ja pakuks teile vaid rõõmu temale määratud eluaastate jooksul, pöörduge loomaarsti poole ja laske ta õigel ajal vaktsineerida. Ta on teile selle eest tänulik.
(allikas: loomaarst Jaagup Alaots )