Kaua aega tagasi elasid rühm Kittah-preestreid salapärasel maal Tiibetis. Nad kummardasid jumalat Song-Hyo´d ja jumalannat Tsun Kyan-Kse´d. Nad ehitasid imelisi paiku, kus kummardada oma jumalaid: ilusti kaunistatud templid olid kaetud kulla-lehtedega ja kaitseks ümbritsetud kõrgete müüridega. Need kõrged müürid pakkusid kaitset preestritele ja samal ajal tagasid turvalisuse sadadele valgetele kassidele, keda hoiti igas templis. Kassid mängisid olulist rolli Kittah´si religioonis: mõnel preestril oli nii puhas hing, et seda ei saanud lasta lihtsalt niisama õhku kaduda. Kui nad surid, edastas jumalanna preestrite hinged valgetele kassidele. Ühes templis, mis oli ehitatud Lugh nimelise mäe otsa, elas preester nimega Mun-Ha. Ta oli väga pühendunud usklik ja öeldi, et jumal Song-Hyo lõi ise välimuse Mun-Ha kuldsele habemele. Mun-Ha mõtted olid pühendatud ainult jumala ja jumalanna hingede-üleviimise teemale: see oli jumalanna, kes otsustas milliste preestrite hingedel lubati elada edasi mõne püha kassi kehas ja see oli tema, kes otsustas, kui see hing edastati teisele Kittah-preestrile. Jumalanna Tsun Kyan-Ksel oli safiirsinised silmad. Valgel kassil Sinh´il, kes oli alati oma isanda Mun-Ha kõrval, olid siis kuldsed silmad, mis peegeldasid tema isanda kuldset habe.

Ühel hirmsal ööl rünnati pühakoda mõrvarliku Siiamist pärit jõugu Phoums poolt. Nad tapsid Mun-Ha, kes oli parajasti mediteerimas kuldse jumalanna kuju ees. Viimasel hetkel ta heitis pilgu Tsun Kyan-Kse safiirsinistesse silmadesse, siis leidiski aset imeline hinge edastamine: Sinh hüppas oma langenud isanda pähe ja jätkas vaatamist jumalanna silmadesse. Sel hetkel Sinh´i silmade värvus muutus sama safiirsiniseks nagu kiirgas jumalanna silmadestki. Tema valge karv muutus kõikidelt kehaotstelt tumedamat värvi ja tume mask ilmus tema näole. Terve ülejäänud keha võttis kuldse värvingu, välja arvatud tema käpaotsad: need muutusidsid valgeks just selles paigas, kus nad puudutasid vana preestri juukseid. Alles siis pööras Sinh oma pea korraks suure templi värava suunas ja Kittah-preestrid suutsid sulgeda värava nii, et edasine rünnak oli peatatud. Seitse ööd ja päeva istus Sinh söömata ja joomata samas paigas, vaadates ainiti jumalannale silma. Ta suri seitsmendal päeval võttes Mun-Ha hinge kaasa Tsun kyan-Kse juurde.

See oli seitse päeva hiljem, kui Kittah-preestrid kogunesid jumalanna kuju juurde, et otsustada, kes saaks Mun-Ha järeltulijaks. Kõik templi kassid ilmusid kohale ja kõigil oli Sinh’i värvi muster. Täielikus vaikuses kassid kogunesid ümber noorima Kittah-preestri ja seega oli jumalanna valinud Mun-Ha järeltulija.

See on püha birma kassi legend: neil on jumalanna briljantselt sinised silmad, kasukal kuldne värvitoon, mis kajastasb nii nende isandat, kui jumalanna kuldset kuju ja tumepruun lisandiks sümboliseerib maad: kuid valged käpad sümboliseerivad mõrvatud preestri puhast hinge.