Punageeni mõjul phaeomelaniin asendab kõik eumelaniini ja tulemuseks on punane või kreem värvus. Nähtus mida kutsutakse epistaasiks, mis omakorda mõjutab punageeni kassidel tabby mustrit. See kuvatakse sõltumata genotüübist. Praktikas seega võib näha tavalisel maskil ka tabby triipe. See puudutab punast ja kreemi maski. Punageen on ühtlasi sugupooltel erinev. Isased ühe geenikoopiaga on punased ja emased kilpkonna värvidega. Emased vajavad kahte geenikoopiat, et olla punased.

Polügeenid

Maski värvumist reguleerivad paljud geenid. Ühise nimetajana räägitakse nendest kui polügeenidest. Polügeenid võivad tugevdada või nõrgestada mõnda funktsiooni. Näiteks maskil varjeeruvad soojad ja külmad toonid. Polügeenidel võib siis olla kas pluss- või miinusfunktsioon. Soojema maskivärvuse puhul oleks vaja lisada pluspolügeene, et saada soovitud tulemus. Ja kõik polügeenid mis mõjutavad maski värvuse sügavust ja tihedust on pärit mõlemalt vanemalt.

Värvitoonid

Maski värvustel on niinimetatud külmad ja soojad toonid. Nende ristamisel võib sattuda olukorda, et tulemuseks on neid raske eristada. Põhimõtteliselt tuleks vältida külma ja sooja värvi ühendamist (näiteks sinine ja šokolaad). Teisalt tuleks kasvatajal samuti hinnata kasse üksikult. Soojema tooniga sinine mask saab sobida hästi šokolaadi kasvatamiseks ja teisalt olla halvem siniste jaoks. Eriti pruuni ja sinise (ja nende tabby variantide) puhul võib olla tulemuseks liialt tume kehavärv. Kasvatuses pürgitakse heledama kehavärvuse poole.

Värvil on seetõttu oluline. Kasvataja peaks aru saama, mis tooni poole mis tahes maskivärvi puhul pürgida ja kaaluda erinevate värvide kooslust. Teisalt see küsimus nõuab ka avalikku diskussiooni ja kasvatajate omavahelist koostööd. Kui värvus pole selge, siis on vaja kass testida. Väga rakesti määratava värviga birmat ei ole soovitav kasutada aretuses.

Agouti

See geen on tabby värvusele ehk triipudega maskile. Geen pärandub valikuliselt, ehk teisiti öeldes tuleb saada ühelt või teiselt vanemalt.

Punaste birmade puhul (punane mask – punatabbymask, kreem mask – kreemtabbymask ) on raske vahet teha, kas on kass tabby või mitte. Sellisel juhul on väga soovitav teha geenitest, mis selgitab õige värvingu ja välistab vale registreerimise. Kui mõlemad vanemad on tavalise maskiga (mitte tabby maskiga), siis on kassipojad ka tavalise maskiga. Eeldades, et vanemad on registreeritud õigesti.

Mittetäielik pigment

Maski värv ühtlasi “elab”. Temperatuur mõjutab maski tugevust eriti noorematel šokolaadi- ja lilla maskiga birmadel. Teisiti öeldes kevaditi värv võib olla heledam ja talvel külmemate ilmadega värv tumeneb. Täiskasvanud kassidel seda nii väga ei märka. Samamoodi võib mask “kahvatuda” näiteks ravikuuri või haiguse mõjul ja tüüpiliselt imetaval emasel (hormonaalsed mõjud). Siis võib tulla maski värvusele sekka valgeid karvu.

Ebatäielik värving ninal on lubatud kilpkonna maskil ehk neil saab olla helepunast ninaotsal. Tabby värvusel peab olema nina ala taas tumepunane, aga tavavärvidega maskid peavad olema üleni maski värvusega.

Birmade lubamatud maskivärvid FIFe süsteemis

Lubatud värve tuleb eelnevalt teada kui otsitakse välismaalt importkass kasvandusele.

Valged sokid ja kiilud – valgelaigugeen birmadel

Birmadel on oma iseloomulik valgelaigu geen (gloving gene), mis määrab sokid ja kiilud. Seepärast ei tohiks püha birma tõugu ristata teiste tõugudega, kellel on erinevas lookuses mõjuv valgelaigugeen. Sokid ja kiilud päranduvad retsessiivselt ja väljenduvad selgelt. See on tunnusjoon, mis tuleb saada mõlema vanema poolt. Tõugude ristamisel võib geneetiliselt testida valgelaigugeeni, test puudutab KIT-geenist leiduvaid mutatsioone. Selline mutatsioon on tüüpiline püha birma tõule, aga võib ka vähesel määral leiduda näiteks ragdollidel. Siiski oleks võimalik geenitestiga eristada näiteks birma ja ragdoll  http://www.vgl.ucdavis.edu/services/coatcolorcat.php

Valgelaigugeen ilmneb väga erinevalt. Fenotüüpi mõjutavad polügeenid, mis määravad valge osakaalu. Sellele tunnusjoonele on raske mõju avaldada. Võib ainult jatkuvalt valida kasse, kellel on soovitud valge värvi osakaal. Siiski on sokkide ja kiilude pärandumine juhuslik. Kasutades kasvatuses jatkuvalt selliseid kasse, kellel on vähem valget, väheneb tõenäoliselt järglaste hulk, kellel on valget rohkem. Birmade aretuses on jõutud olukorda, kus valge on põhimõtteliselt nähtaval ainult jalgadel.

Sokid ja kiilud on püha birma tõule iseloomulik omadus. Valge piirid on määratletud täpselt tõustandardis jakõrvalekallete puhul ei saa näituselt sertifikaati. aretuses võib kasutada kasse, kelle valged osad ei täida standardeid. Äärmuseid tuleks pigem vältida või kasutada väga läbimõeldult. Vaid sellisel puhul kui antud kassil on anda aretuses midagi muud väga väärtuslikku. Eesmärgiks on ikkagi saada sümmeetrilised sokid ja kiilud.

(järgneb peagi)